DEZENVOLVE MODELU HUMANISTA IHA SEKULU 21
Introdusaun
Dala uluk hau hakarak hato’o obrigado wain ba komisaun organizadora ba konferensia ida ne’e. Atan hau hetan honra boot atu mai koalia iha forum akademiku ida ne’e
Segundu, hau tengke deklara lolos katak : hau foin hetan konfirmasaun ba konferensia horseik lorokraik tuku 2.30; maske hetan ona kontaktu husi sr. Dr. Antero iha loron hirak antes. Tanba ne’e karik aprezentasaun ne’e hanesan refleksaun deit atu ita halu diskusaun. Hau mos siente katak topiku ne’ebe fo ba hau todan no presiza halu leitura teoritika no social atu nune’e bele klean liu. Maske nune’e hau tenta hato’o hanoin badak ruma, karik bele hanesan input ba diskusaun ida.
Tanba Sa Humanista?
Humanista ka humanism ne’e movimentu hanoin no asaun nebe atu hahi ema moris ho valor as tebes. Movimentu hanesan reasaun ida ba situasaun iha tempu neba no mos bele ohin loron wainhira ema,sosiedade ka nasaun hotu hanoin, hare no valoriza ema husi material ka ho lian seluk materia mak mak metas ne’ebe atu atinji. Alein situasaun hanesan leten humanism mos sai topiku diskusaun no dala barak sai debates entre mundu secular no religioso sira ( transendendia- divina, social,antropologico).
Aprosimasaun no realidade social em jeral
Atu kompriende no dezenvolve topiku ne’e, hau uza aprosimasaun analiza cultural. Analiza cultural hanesan esforsu ida atu tama ba konseitu grupo ka ema ruma. Nia mos buka atu intende valores, konseitu konaba oinsa ema/grupo nia moris, atu kompriende ninia esperiensia rasik no mos mundu ka kontekstu nebe nia moris ba. Max Weber hatete katak:”ema moris no ninia lalaok tomak ne’e mak sinal lolos atu buka ninia esensia/makna ne’ebe kontinu/terus menerus”[2]. Talcott Parsons deskreve situasaun ne’e hanesan:” Asaun ka lalaok ne’e prosesu ida iha sistema situasaun actor nian ne’ebe iha esensia/makna nebe motiva nia”[3].
Iha paiz terseiru mundu inklui Timor Leste iha problema importante tolu(3) maka hanesan nation building ne’e mak asuntu sira nebe mak relasiona ho pasadu ( diversidade cultural), estabilidade politiku iha relasaun ho presente oinsa hamosu ka define ideologia ne’ebe util/tepat guna no dezenvolvimentu ekonomiku koalia konaba future, oinsa povu bele moris justu, modern no prosperu[4]. Cliford Geertz simplifika ba buat rua ho hatete:” Povu husi nasaun foun sira iha motivu rua mak diferente no dala ruma kontradis maibe depende ba ba malu mak hanesan primeiru ..buka identidade, buat ida importante no hanesan konfirmasaun social ba mundu; segundu .. nune atu hetan ejijensia ba dezenvolvimentu, hasa’e estandar moris, sistema politiku mak efektivu, justisa social nebe boot no iha influensia ba rai seluk”[5]. Tanba ne’e nasaun foun sira presiza hamosu identidade foun; wainhira koalia deit unidade identidade bele hetan difikuldade atu halu povu sira iha komitment emosional. No wainhira koalia diversidade, difisil atu lori ema hotu ba interse komum. Ita ema hanesan kriatura social; atu sai nia an rasik nia presiza ema seluk. Dimensaun social ne’e laos anexu adisonal ba natureza ema nian ka objetivu praktis maibe hanesan buat ida hamutuk ho natureza ema moris. Individu sira ne’e iha interese ba komunidade no ninia moris tanba ne’e mak enkoraza ema atu tama iha prosesu social. Tanba ne,e tuir Clifford: “komunidade laos deit loke posibilidade ba ninia membru sira atu uza rekursu husi ema seluk maibe mos limita ninia liberdade”[6].
Perguntas ba ita: oinsa halu ema hotu bele voluntariamente limita ninia liberdade? Ninia resposta mak sakrifisiu no sakrifisiu laos deit presiza maibe los no diak ba komunidade. Tanba ne’e mak komunidade ida so bele funsiona wainhira ninia membrus sira prontu atu integra sira nia an ba hahalok normative. Moris hamutuk so bele posivel wainhira membrus komunidade hakarak tuir no kumpri regras nebe iha. Maibe integrasaun social laos deit presiza regras maibe tenki iha orientasaun moris hamutuk/ideologia hamutuk.
Hare ba kondisaun hanesan iha leten ita laos deit presiza integrasaun normas/integrasi norma maibe presiza mos integrasaun valores/integrasi nilai. Integrasaun valores ne’e mak hanesan kompriensaun moris hanesan, oinsa halao moris no komitmentu nebe lori ita ba organizasaun moris hamutuk/nasaun. Selae bele hamosu dimensaun hat(4)[7] mak hanesan :
· Dimensaun Kultural; bele hamosu disintegrasi social no disintegrasi valores. Diferensias primordial bele mosu no difisil hametin entidades politiku nebe unidus no forte
· Disintegrasaun norma; la iha konkordansia ba “regras”
· Disintegrasi struktur; se mak kontrola ba instituisoen nebe hola desizaun
· Problema nebe mosu tanba la iha consensus oinsa rekursu nebe iha aloka ba dezenvolvimentu
Oinsa Timor Leste?
Hare ba buat nebe esplika ona iha leten ita mos bele observa, no halu investigasaun klean konaba situasaun Timor Leste nia. Saida mak bele sai hanesan karakter ida ba nasaun Timor Leste bele dezenvolve mode humanismu ka dezenvolvimentu mak humanistic iha sekulu 21. Perguntas seluk mak karik ita bele hari modelu ketak ka uniku Timor Leste? Ita bele harii modelu ho referensia historia pasadu hanesan heransa, observasaun moris prezente no reflekta ba future. Ita hotu hatene katak iha mode oin barak maibe ohin loron iha modelu rua mak domina mak modelu kapitalista no sosialista. Entaun Timor leste atu hamriik iha nebe; iha kapitalista ka sosialista ka iha alternativu seluk? Kapitalismu no Sosialismu bele sai referensia ka tulun ita atu deskobre saida mak diak ba ita tuir historia, esperiensia no idealism ita nian. Hau nia hanoin ita iha alternative seluk mak MAUBERE. Tanba sa Maubere?
· Heransa historiku
Maubere ne refere ba ema Timor ( termus ne’e hamosu no uza husi Partidu FRETILIN iha 1974 - maske iha fatin balu la iha termu paralelu no ema balu la simu ) maibe ohin loron ema simu ona hanesan simbolu ema Timor Leste. Iha difikuldades oituan mak presiza resolve- tanba termus maubere ne’ebe ita hatene ka kompriende ninia definisaun mai husi colonial Portugues katak maubere ne’e ema beik, hatais lipa, ain tanan etc. Ne definisaun negativu no esforsu sistematiku ba opresaun dignidade povu Timor nian. No iha historia luta ba libertasaun Maubere hetan reinkarnasaun foun hanesan povu luta atu moris iha livre, justu no dignidade.
· Dimensaun Solidariedade Internasional
Dimensaun ida ne’e hanesan dimensaun etika no respeita ba direitus humanus. Iha Konstituisaun RDTL konsagra ona katak karik ema ruma husu asiliu politiku/luta ba liberdade estadu Timor Leste labele deporta fali ema ne’e ba ninia rain. Reflekta ba esperiesia no halu determinasaun ba future hanesan paiz ida ho dignidade.
· Dimensaun Generu
Termus Maubere ultrapasa generu (feto no mane). Dala barak ema koalia Buibere no Maubere nebe ba ema tuir sexu.
· Dimensaun Ekonomika
Idealismu luta ba independensia ne’e mak justisa social (ekonomia, edukasaun no kultura) no edukasaun mak sai baze ba mudansa bazika ba justisa social.
Lia mak taka
Buat ne’ebe hato’o iha leten presiza iha debate klean liu tan atu nune’e Timor Leste sai estadu ida forte tanba iha identidade forte. Atu halao buat sira ne’e importante ita presiza hatene persesaun/persepsi, nilai no attitude. Mai ita diskute nafatin dalan sei naruk. obrigado
[1] . Francisco M. de Vasconcelos, Hato’o Konferensia Mini Edukasaun Popular,UNTL, 25-11-2010
[2] Max Weber, The Theory of Social and Economic Orgamization, New York, UP, 1977, p. 88
[3] Talcott Parsons, The Social System, New York, 1951, p.4
[4] Charles W. Anderson, Issues of Political Development, Englewood Cliffs, 1967
[5] Clifford Geertz, The Integrative Revolution, in Old Societies and New States, 1963, p. 108
[6]. Theodore M. Steeman, Religious Pluralism and National Integration”, p. 14
[7] .Talcott Parsons and Edward Shils,eds. Toward A General Theory of Action, Cambridge and London, 1976, p.7
Laloran Tasi Mane Blogspot
Komentar
Posting Komentar